Eesti
English

Eesti julgeolekupoliitika alused arvestavad uute ohtudega

20.04.2010


Välisminister Urmas Paet rõhutas kõnes Riigikogus, et Eesti julgeolekupoliitika alused lähtuvad eesmärgist kindlustada Eesti riigi iseseisvus, sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva turvalisus.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on julgeolekukeskkond muutunud ennustamatumaks ning julgeolekuohud mitmekesisemaks, kuid NATO ja ELi liikmena on Eesti seisund muutuvas julgeolekukeskkonnas kindlustunud. „Suurim erinevus uuendatud ja senise, 2004. aastal valminud dokumendi vahel Eesti riigi järjest avaram julgeolekukäsitlus. Alates 2004.aastast maailmas on toimunud sündmused on julgeolekualast vaadet järjest laiendanud,“ rääkis Paet. „Eesti julgeolekupoliitika arvestab kõiki riigi julgeolekut mõjutavaid tegureid, olenemata nende tekkeallikast või -kohast, ning julgeolekupoliitika teostamine hõlmab kõiki julgeoleku tagamiseks olulisi valdkondi. Näiteks tegeleme järjest enam energia- ja küberjulgeolekuga, ka on julgeolekupoliitikas olulisem kodanikuühiskonna aktiivsus ja osalus, ühiskonna sidusus, rahvatervis, keskkonnaturvalisus ja psühholoogiline kaitse,“ lausus Paet.

Eesti julgeoleku kindlustamiseks on välisminister Urmas Paeti sõnul vaja edendada nii riigisisest kui rahvusvahelist koostööd. „Riigil peab olema võimalus kasutada vajadusel kõiki ressursse erinevate ohtude ennetamiseks või nende mõju vähendamiseks. Koostöö arendamine annab lisaväärtuse vajalike võimete loomiseks ja täiustamiseks,“ lisas ta. Paet toonitas, et Eesti kaitsekulutuste määratlemine toimub NATO metoodika alusel. „Julgeolekupoliitika alused kinnitab ka Eesti sihi kaitse-eelarve osakaaluks riigieelarvest. Meie eesmärk on saavutada kaitsekulutuste tase 2% SKPst ja seda hoida,“ ütles Paet.

 

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
521 3085
pressitalitus@mfa.ee

TopBack

© EV alaline esindus NATO juures NG Building, NATO HQ, Boulevard Leopold III, B-1110, Brüssel tel. (32) 2 707 9595,
e-mail: delegationNATO@mfa.ee