Eesti
English

Balti riigid on valmis looma ühist üksust NATO kiirreageerimis- jõududesse

13.10.2006

Kolme Balti riigi kaitseväe juhatajad leppisid kokku, et Eesti, Läti ja Leedu on valmis hakkama arendama ühist mehhaniseeritud jalaväepataljoni NATO kiireageerimisjõudude NRF tarbeks, kui selline ettepanek Balti riikidele tehakse. 
 
“Me otsustasime, et pataljon peaks olema mehitatud võrdsetel alustel kõigi kolme Balti riigi poolt, kui üksuse loomise otsus tuleb,” ütles kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts. “Pataljoni-suuruse üksuse puhul peab iga riik välja panema üle kahesaja kaitseväelase.”
 
11.-13. oktoobrini Vilniuses kohtunud kolme Balti riigi kaitsevägede juhatajatest koosnev Balti Kaitsekomitee leidis, et ühine üksus võiks hakata kuuluma 2010. aastal valmiduse saavutava NRF-14 koosseisu. Praegu ei ole Eestile, Lätile ja Leedule jalaväepataljoni panustamise ametlikku ettepanekut tehtud. 
 
Kaitseväe juhataja ütles, et vajadusel loodav pataljon saaks olema viie kuni 15-päevases valmisolekus ja seda saaks rakendada igas olukorras, mis NATO vajalikuks peab, 15 tuhande kilomeetri raadiuses Brüsselist. 
 
Kaitseväe juhatajad otsustasid luua ühise töögrupi, mis hakkab välja töötama selle pataljoni struktuuri ja logistilise tagamise skeemi. 
 
Hetkel panustab Eesti NATO kiirreageerimisjõududesse demineerimisgrupi ja miinijahtijaga. Alates 1. juulist on NATO kiirreageerimisjõudude koosseisus viiepäevases valmisolekus 15-liikmeline kaitseväe demineerimisgrupp. Selle aasta augustist oktoobri lõpuni on NATO miinitõrjegrupi koosseisus Eesti mereväe miinijahtija Sulev.
 
NATO kiirreageerimisjõud loodi 2003. aastal integreeritud mere-, maa- ja õhuväevõimekusi ühendava üksusena täitmaks Põhja-Atlandi Nõukogu ülesandeid. NATO kiirreageerimisjõud ühendavad eliitüksuseid, mida võib saata viie päeva jooksul maailma erinevatesse paikadesse täitma sõjalisi ülesandeid. NRF-i isikkoosseisu arv peab selle aasta oktoobriks jõudma 25 000 kaitseväelaseni.
 
Viitseadmiral Tarmo Kõuts, brigaadikindral Juris Maklakovs ja kindralmajor Valdas Tutkus arutasid oma kohtumisel ka õhuseiresüsteemi BALTNET, ühise miinitõrjelaevastiku BALTRON ning Balti Kaitsekolledži BALTDEFCOL tegevust ja arengukavasid. Samuti oli arutlusel maavägede doktriini arendusprojekt ja NATO õhuturbemissioon. 
 
Balti Kaitsekomitee käib koos kaks korda aastas, viimati kohtusid kaitsevägede juhid selle aasta aprillis Lätis.

TopBack

© EV alaline esindus NATO juures NG Building, NATO HQ, Boulevard Leopold III, B-1110, Brüssel tel. (32) 2 707 9595,
e-mail: delegationNATO@mfa.ee